|
|
|
| 1.–2. oktoober – Eestimaa Rahvarinde asutamiskongress |
|
Tallinna Linnahallis peetakse Eestimaa Rahvarinde asutamiskongress. Hääleõigsliku mandaadiga on esindab tugigruppe 3267 inimest, neile lisandub üle poole tuhande külalise ja ajakirjaniku. Saadikutest 95% on eestlased ja 22% EKP liikmed. Ettekandega esinevad Edgar Savisaar, Viktor Palm, Marju Lauristin ja Rein Veidemann, sõna võtavad akadeemikud (Lippmaa, Köörna), vaimulikud (praost Meri, pastor Hallaste, õigeusu ülemdiakon Sepp), kunstnikud (Põldroos, Valk), Muinsuskaitse Seltsi esindajad (Ott Sandrak), rohelised (Vello Pohla), Rahvuste Foorumi esindajad (Hagi Shein, Eduard Shaumjan). Võetakse vastu “Eestimaa Rahvarinde manifest” ning hulk põletavaid päevaprobleeme puudutavaid dokumente ja resolutsioone, sh “Eestimaa ühtsusest”, NLKP uuenduskursi toetamisest”, “Valimissüsteemi demokratiseerimisest”, “Rahvussuhetest”, “Eesti NSV isemajandamisest”, “Migratsiooni tõkestamisest” jt Deklaratsioon “Stagnatsiooni ajal poliitilistel motiividel ja nn. majanduskuritegude eest süüdimõistetutest” esitab ülekutse lõpetada igasuguse teisitimõtlejate jälitamine ja vabastada kõik meelsusvangid.
Kongress valib Eestimaa Rahvarinde eestseisuse ning 57-liikmeline volikogu, millele lisandus 37 delegeeritud liiget ja 18-liikmeline programmikomitee.
Rahvarinde esimesse Eestseisuse koosseis:
Kostel Gerndorf
Mati Hint
Lembit Koik
Marju Lauristin
Heinz Valk
Rein Veidemann
Edgar Savisaar
Kongress võtab vastu üldprogrammi ning manifesti “Kõigile eestimaalastele, kõigile Eesti sõpradele”, mille loeb ette näitleja Mikk Mikiver. Manifestis, mis on võtnud avalikult eeskujuks 1918 aastal Eesti Vabariigi sündi kuulutanud „Manifesti Eestimaa Rahvastele kuulutab: “Me tagame kõigi Eestimaal elavate rahvusrühmade vaba arengu eeldusel, et tunnustatakse eestlaste kui põhirahva õigust otsustada oma saatuse üle. Me eitame vägivalda poliitilises võitluses ja loodame, et meid ei seataks olukorda, mis sunniks rahva meeleheitlikele otsustele”.
Saadikute ettepanekul läkitatakse usaldus- ja toetustelegramm Mihhail Gorbatsovile tema NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks valimise puhul. EKP juht Vaino Väljas avaldab Rahvarindele toetust, teatades, et EKP taotleb Eestile omariiklust liidulepingu alusel. Lühikest aega – paar kuud, arenevad Rahvarinde ja EKP teed üsna dialoogselt (kuni EKP taandumiseni Moskva kursile).
Rahvusvaheline huvi ajaloolise pöörde vastu NSV Liidu poliitilises arengus oli erakordselt suur. ETV poolt vahendati 8 välisriigi ja 14 TV-organisatsiooni korrespondente. Selleks loodi eraldi teeninduspunkt. Soome teleorganisatsioonid tegid kongressilt 14 lülitust, otsesaate andis eetrisse ka USA telekompanii. |
|
