1987
sissejuhatus
jaanuar
veebruar
märts
aprill
mai
juuni
juuli
august
september
oktoober
november
detsember
tagasivaade aastale
 
1988
sissejuhatus
jaanuar
veebruar
märts
aprill
mai
juuni
juuli
august
september
oktoober
november
detsember
tagasivaade aastale
 
1989
sissejuhatus
jaanuar
veebruar
märts
aprill
mai
juuni
juuli
august
september
oktoober
november
detsember
tagasivaade aastale
 
1990
jaanuar
veebruar
märts
aprill
mai
juuni
juuli
august
september
oktoober
november
detsember
tagasivaade aastale
 
1991
jaanuar
veebruar
märts
aprill
mai
juuni
juuli
august
september
oktoober
detsember
 
1992
aprill
juuni
september
 
1993
november
 
1994
august
 
Lõppsõna
Rahvarinne kui poliitiline looming
 
 



5. jaanuar
EKP KK büroo Karl Vaino juhtimisel kavatseb haarata initsiatiivi - valmistub tõrjuma “perestroikat” – st avalikustamise vilju. EKP KK bürool saab heakskiidu salajane määrus võitlusest natsionalismiga. See on nö vabariiklik kohandus NLKP KK büroo salajasest otsusele “natsionalismi ilmingutest Balti vabariikides” (vt 14. dets 1987).



13. jaanuar
Savisaar tutvustab Rein Veidemannile Rahvarinde loomise kava. “Edgar tuli minu juurde ja ütles et sõidame korraks välja. Sõitsime siis tema autoga Tallinna Pirita - Kosele ja tal oli kaasas üks paberileht, kus oli kogu see organisatsioon, need mõtted selles kavas kirjas. Seda paberit me muidugi ära sööma ei hakanud”. “Ta esitas, et see on liikumine, mis on mõeldud partei ülemvõimu murdmiseks ja rahva koondamiseks IME toetuseks ja sealt edasi alternatiivse rahvaliikumise kujundamiseks”. (Veidemann 1996, 146). Tsiteerides raamatus “Teine Eesti” (lk 293) interjuud Veidemanniga piirdub Mart Laar tsitaadi esimese poolega. Teine pool ei sobi Laari sooviga iga hinna eest esitada Rahvarinnet partei truu käsilasena.



13. jaanuar
Vilniuse Linna Täitevkomitee otsusega on demonstratsioonid ja kogunemised lubatud vaid eelnevalt registreerituna (Jefremov 1990, 50). Tegemist on Moskva suunatud poliitikaga, mille eesmärk on legaliseerida protestide maha surumist ja mis saab Eestis nähtavaks Eesti NSV ÜN Prsiidiumi samalaadse määrusega (vt allpool).



16. jaanuar
EKP VII Pleenum. EKP on surutud kaitsesse. IME saab EKP juhtide ettevaatliku tunnustuse. Karl Vaino äärmiselt demagoogilisest kõnest “võis jääda mulje, et EKP Keskkomitee eesotsas esimese sekretäriga ongi IME kõige tulisemad toetajad” (Maiste, Sootla 1989, 28). EKP ideoloogia-sekretär Rein Ristlaan vahetakse välja Indrek Toome vastu.



21. jaanuar
Algatatakse Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomine. ERSP loomise aluseks sai budistliku liikumise ühe liidri Vello Väärtnõu poolt välja töötatud esialgne programm. 21. jaanuaril kirjutasid 14 inimest alla ettepanekule luua ERSP. ERSP eesmärgiks seatakse
- Eesti NSV rahvusriikluse arendamine NSV Liidu raames,
- sotsialistlik majandus
- eesti keele tunnistamine riigikeeleks ja
- Eesti NSV kodakondsuse sisse-seadmine, mille saamiseks kavatseti seada keeleoskuse nõue.



28. jaanuar
ENSV kõrgeim võim võtab vastu dokumendi ”Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsus «Kodanike algatusel korraldatavate koosolekute, miitingute, tänavarongkäikude, demonstratsioonide ja muude ürituste kohta» (ENSV Teataja 1988, 6, 70). Sauli väidete kohaselt „lubati sellega kodanike algatusel korraldatavad meeleavaldused. See andis võimaluse rahvakoosolekuteks. (Tartu Rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamine). Siseminister Marko Tibarile ja täitevkomiteede esimeestele sai antud korraldus rangelt jälgida korda ja vältida provokatsioonilisi kokkupõrkeid” (Saul 2006, 226). Tegelikkuses oli see repressiivne õigusakt, millega püüti ennakult seadustada rahvakogunemiste keelustamist ja suruda maha vabadusliikumist, samalaadne repressiivne akt võeti 13. jaanuaril 1988 vastu Leedus. Selle akti vastu protestib oma märgukirjaga ka Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu (LLNK).



© Leheküljel kasutatav materjal on autoriõiguste poolt kaitstud, soovil neid kasutada võtke ühendust [email protected] või + 372 55 931 249
Kronolooia on koostanud prof. Rein Ruutsoo, videote levitamisõigus kuulub Eesti Rahvusringhäälingule.